JÕULUSOKUGA MÖÖDA EESTIMAAD 24. jaanuar Eesti Rahvapärimuse Kool
RÄNDAV PÄRIMUSKOOL
JÕULUSOKUGA MÖÖDA EESTIMAAD - rännakud, jõulukombestik, õpetamised, õpetajad ja mõtted
Meie pärimused ja vanad esemed äratavad väga tähelepanu, on need siis vene või ukraina lapsed, kes kõigest aru ei pruugi saada või eesti lapsed - samamoodi on iga asi uus teadmine. Karu sai möllata igalpool, sokk pusklemas ka käia, lisaks läbivalt rigadi-jögadi jõulutantsu laulda ja tantsida, tuua ühiselt jõulud sisse ja see kõik meeldis lastele; sõltumata east.
Väikeses, aga väga ilusas ja hubases JÄRVAKANDI KOOLIS kirjutas õpetaja Heivi Äärma pärast programmi nii: "13. detsembril osalesid 1.-4. klassi õpilased Eesti Rahvapärimuse Kooli jõuluprogrammis „Jõulusokk käib ringi mööda Eestimaad“.
Programmi käigus tutvuti vanade jõulukommete ning -uskumustega, mängiti mänge ning lauldi regilaule. Tegevused olid mängulised, lõbusad, laululised, põnevad, traditsioone järgivad, õpetlikud ning õnnetoovad. Selgeks õpiti mitmed mängud. Teiste seas nt kingsepamäng, jõulusoku laksutamine, kodukäijamäng ja rebaselõks. Kombestikust rääkis, koos lastega laulis ja mängis Terje Puistaja. Terjel on rohkem kui 30 aastane kogemus, tööalaselt igapäevane kokkupuude pärimustega, seda nii uurija, õpetaja kui praktilise läbiviijana. Kohtumise lõppedes sai iga osaleja kaasa õnnepähkli ning õpilased ka jõulumängude õpilehe, mille kaudu programmis läbivõetut veelgi paremini kinnistada. Aitäh Sulle, Terje, väga vahva ning toreda hommikupooliku eest!"
TARTU LUTERLIKUS PEETRI KOOLIS oli 15.12.2023 väikesed klassid, rõõmsad lapsed, headuse märksõnad ja väga toteav suhtumine laste poolt kõikidesse klassikaaslastesse ning äärmiselt toredad, kaasategevad, kuulavad, teemat väärtustavad õpetajad. Ja väga kaunis, erilise ajalooga koolimaja.
KADRINA KESKKOOLIS olin jõuluprogrammidega 12. detsembril, selles koolis üldse aga teist korda. On suur rõõm õpetada, kui lapsed oskavad, julgevad ja tahavad rääkida lugusid ning arutleda erinevate teemade üle - missugune elu võib olla rebasel, kuidas tunda ennast vanaemana, mis võiks rõõmustada kingitusena enda vanaema ja miks. Väga loovalt läheneti jõuluvorstide retseptide kirjeldamisele, sabatantsus lauldi kõvahäälselt regilaulu ja see saba ei katkenud laulu ja tantsu ajal (jälgiti, toetati kaaslasi), hobuseraudade kellakõlinas kuuldi ja kirjeldati täiesti erinevaid hääli. Ja sokk võeti väärikalt vastu - käidi sokuga kaasas (justnagu rongkäigus), saadeti teda teekonnal, tehti sokule vahepeal pai, rahulikult, trügimist vältides, anti süüa.
Väärikas esinemine noorte inimeste poolt oli selles koolis ka eelmisel korral. Ja mõlemal korral on olnud täiesti erakordne õpetaja abi ja korraldus - kõik esemete viimised-toomised organiseeris tema, lapsed olid meeskonnana väljas ja ise ei pidanud mitte midagi tassima, vastupidi - iga väikene asi võeti käest ära, isegi arvutikott ja seda kõike tehti suure rõõmuga.
Kadrina Keskkooli võluvad mälestused.
RAKVERE REAALKOOLIS on pärimuskool käinud samuti mitu korda, sedapuhku jõulusoku, mängude, kommete ja lauludega (11.12.2023). Tohutu suur kool, hästi palju lapsi koos, pigem suured kui väikesed klassid. Suure kooli tunne võib olla vägev, aga suures koolis võib laps (ja ka õpetaja) ikka palju rohkem ära väsida. Pärimused on sellises suures koolis kindlasti õppematerjalina toetavad, rahustavad, rõõmu tekitavad ning aitavad lastel olla erinevates rollides. On märkimisväärne, et selles suures koolis on ka pärimushingega õpetaja ja pärimusõpe olemas - Rakvere Reaalkooli õpetaja ja Eesti Rahvapärimuse Kooli PÄRIMUSPESADE liige Sirli Vahula.
Jõuluprogrammid 2023. aastal said alguse MELLISTE PÕHIKOOLIS ja lasteaias (05.-06.12.2023). Melliste on traditsioon, mis sai alga aastal 2010, kui külla kutsus raamatukogu juht Aasa Sulg. Järgnesid pärimusprogrammid kooli ja lasteaeda 2016, 2017, 2022 - teemadeks mardikombestik, jõulud, kadrid ja aastal 2023 taas jõulud. Melliste lastega laulumängude koostegemine oli suurepärane kinnitus Ruth Mirovi mõttele: „Oma olemuselt on laulumängud väga universaalsed.“ (Mirov 2013: 217) – Siimumäng sobis, lapsed said aru, nad olid valmis rõõmustama ja tantsima õnnelikult, kurvastama ja olema liigutustes kurb, nende jaoks oli soovide mõtlemine-väljaütlemine lust, loovus ja rõõm (3.-4. klass). Kingsepamängu ajal jagasid lapsed õpetusi igalt poolt, väga aktiivselt. Lasteaialaste ja kooliõpilaste lemmiktants ühise õhkuhüppamisega oli „Rigadi, jögadi jõulutants". Melliste - väga äge kogemus ühe kooli ja lasteaia lastest ja õpetajatest.
IGALE LAPSELE JA SUURELE OMA LAULUMÄNG!
TOILA GÜMNAASIUM üllatas (18.12.2023) nii koolimaja kui vastuvõtuga. Väsinud olemisega teenijatemajas olid väga rõõmsad ja rahulolevad lapsed, kes kui laululinnud. Nii palju, nii tugevat, julget kaasalaulmist ja ise spontaanselt ühise jõululaulu alustamist-laulmist ei ole küll mitte kunagi olnud. Samuti spetsiaalselt programmi läbiviijale korraldatud tänulaulu lõpus – kohale olid tulnud muusikaõpetaja, tema laululapsed ja siis lauldi. Vau! See oli kindlasti 2023. aasta aasta kõige pidulikum ja kohmetuma panev hetk minu jaoks, mida pärast ka õpetajale öeldud sai.
Õpetaja: „Siis jäämegi niimoodi meelde ja eristume teistest.“
Toila Gümnaasium on rahuolevate laululaste kool.
KOHTLA-JÄRVE SLAAVI PÕHIKOOL on sõberkool, kus pärimuskool külas kolmandat korda. Iga kord annab kinnitust eelnenule – kõige olulisem roll keele õppimisel on praktilisel keelekasutusel ja tegevustel. Ning pärimused on ülivahva vahend, et praktiseerida keelt mitmel erineval moel. Lapsi võib klassis olla palju, aga kui õpetajad on eelnevalt tugevalt tööd teinud ning suutnud õpetada nii, et juba algklassi lastel on keel algtasemel suus, siis pärimusmängude mängimine toimib suurepäraselt ja annab lastele palju juurde. Ja muidugi on lisaks pärimusprogrammi tegijale kaks õpetajat programmis (mis pärimustund lastele) palju rohkem kui üks – nii suudavad õpetajad jälgida, õpetada, selgitada, korda hoida, teha ise kaasa. Mida õpetaja teeb, seda laps väärtustab.
PÄRIMUSED KEELEÕPPESSE!
2023 aasta kõige viimased jõuluprogrammid olid NARVA LASTEAIAS PUNAMÜTSIKE. Väikesed Narva lapsed ei pruukinud kõigest arugi saada ent õpetajad püüdsid nii palju aidata, toetada, rääkida, laulda, et kahte programmi seal teha oli lausa rõõm. Ja lapsed tegid kõike kaasa. Mängisime kõige väiksematega lambamängu ja väikesed kuulavad, laulavad kaasa, isegi siis püüavad nii väga kui sõnad täiesti võõrad ja arusaamatud. Aga kõla ja kogemus jääb.
Mis võib veel olla ilusam mälestus jõuluajast, programmidest, mängimisest lastega. Sokk oli rahul, auto pidas vastu ja uusi toredaid sõpru oli üle Eestimaa.
LÕPUÜLLATUSED
KÕIGE VÄIKSEM JÕULUKARU ületas kõik ootused. Muidu paras marakratt muutus karuna mörinal ja keti kolinal mööda saali ringi tuuseldavaks talveunest ülesäratatud olendiks. Ülikoolis õpetatakse tudengitele väljaelamismänge – see on täpselt näide sellisest mängust.
Lapsed peavad saama ennast välja elada ja meie suured ka.
„HARIDUS ON VALGUS TEEL TULEVIKKU“ – selline on Kadrina Keskkoolis suur tekst seinal.
Eesti Rahvapärimuse Kool on ühinenud õpetajate streigiga.
Meie pärimused ja vanad esemed äratavad väga tähelepanu, on need siis vene või ukraina lapsed, kes kõigest aru ei pruugi saada või eesti lapsed - samamoodi on iga asi uus teadmine. Karu sai möllata igalpool, sokk pusklemas ka käia, lisaks läbivalt rigadi-jögadi jõulutantsu laulda ja tantsida, tuua ühiselt jõulud sisse ja see kõik meeldis lastele; sõltumata east.
Väikeses, aga väga ilusas ja hubases JÄRVAKANDI KOOLIS kirjutas õpetaja Heivi Äärma pärast programmi nii: "13. detsembril osalesid 1.-4. klassi õpilased Eesti Rahvapärimuse Kooli jõuluprogrammis „Jõulusokk käib ringi mööda Eestimaad“.
Programmi käigus tutvuti vanade jõulukommete ning -uskumustega, mängiti mänge ning lauldi regilaule. Tegevused olid mängulised, lõbusad, laululised, põnevad, traditsioone järgivad, õpetlikud ning õnnetoovad. Selgeks õpiti mitmed mängud. Teiste seas nt kingsepamäng, jõulusoku laksutamine, kodukäijamäng ja rebaselõks. Kombestikust rääkis, koos lastega laulis ja mängis Terje Puistaja. Terjel on rohkem kui 30 aastane kogemus, tööalaselt igapäevane kokkupuude pärimustega, seda nii uurija, õpetaja kui praktilise läbiviijana. Kohtumise lõppedes sai iga osaleja kaasa õnnepähkli ning õpilased ka jõulumängude õpilehe, mille kaudu programmis läbivõetut veelgi paremini kinnistada. Aitäh Sulle, Terje, väga vahva ning toreda hommikupooliku eest!"
TARTU LUTERLIKUS PEETRI KOOLIS oli 15.12.2023 väikesed klassid, rõõmsad lapsed, headuse märksõnad ja väga toteav suhtumine laste poolt kõikidesse klassikaaslastesse ning äärmiselt toredad, kaasategevad, kuulavad, teemat väärtustavad õpetajad. Ja väga kaunis, erilise ajalooga koolimaja.
KADRINA KESKKOOLIS olin jõuluprogrammidega 12. detsembril, selles koolis üldse aga teist korda. On suur rõõm õpetada, kui lapsed oskavad, julgevad ja tahavad rääkida lugusid ning arutleda erinevate teemade üle - missugune elu võib olla rebasel, kuidas tunda ennast vanaemana, mis võiks rõõmustada kingitusena enda vanaema ja miks. Väga loovalt läheneti jõuluvorstide retseptide kirjeldamisele, sabatantsus lauldi kõvahäälselt regilaulu ja see saba ei katkenud laulu ja tantsu ajal (jälgiti, toetati kaaslasi), hobuseraudade kellakõlinas kuuldi ja kirjeldati täiesti erinevaid hääli. Ja sokk võeti väärikalt vastu - käidi sokuga kaasas (justnagu rongkäigus), saadeti teda teekonnal, tehti sokule vahepeal pai, rahulikult, trügimist vältides, anti süüa.
Väärikas esinemine noorte inimeste poolt oli selles koolis ka eelmisel korral. Ja mõlemal korral on olnud täiesti erakordne õpetaja abi ja korraldus - kõik esemete viimised-toomised organiseeris tema, lapsed olid meeskonnana väljas ja ise ei pidanud mitte midagi tassima, vastupidi - iga väikene asi võeti käest ära, isegi arvutikott ja seda kõike tehti suure rõõmuga.
Kadrina Keskkooli võluvad mälestused.
RAKVERE REAALKOOLIS on pärimuskool käinud samuti mitu korda, sedapuhku jõulusoku, mängude, kommete ja lauludega (11.12.2023). Tohutu suur kool, hästi palju lapsi koos, pigem suured kui väikesed klassid. Suure kooli tunne võib olla vägev, aga suures koolis võib laps (ja ka õpetaja) ikka palju rohkem ära väsida. Pärimused on sellises suures koolis kindlasti õppematerjalina toetavad, rahustavad, rõõmu tekitavad ning aitavad lastel olla erinevates rollides. On märkimisväärne, et selles suures koolis on ka pärimushingega õpetaja ja pärimusõpe olemas - Rakvere Reaalkooli õpetaja ja Eesti Rahvapärimuse Kooli PÄRIMUSPESADE liige Sirli Vahula.
Jõuluprogrammid 2023. aastal said alguse MELLISTE PÕHIKOOLIS ja lasteaias (05.-06.12.2023). Melliste on traditsioon, mis sai alga aastal 2010, kui külla kutsus raamatukogu juht Aasa Sulg. Järgnesid pärimusprogrammid kooli ja lasteaeda 2016, 2017, 2022 - teemadeks mardikombestik, jõulud, kadrid ja aastal 2023 taas jõulud. Melliste lastega laulumängude koostegemine oli suurepärane kinnitus Ruth Mirovi mõttele: „Oma olemuselt on laulumängud väga universaalsed.“ (Mirov 2013: 217) – Siimumäng sobis, lapsed said aru, nad olid valmis rõõmustama ja tantsima õnnelikult, kurvastama ja olema liigutustes kurb, nende jaoks oli soovide mõtlemine-väljaütlemine lust, loovus ja rõõm (3.-4. klass). Kingsepamängu ajal jagasid lapsed õpetusi igalt poolt, väga aktiivselt. Lasteaialaste ja kooliõpilaste lemmiktants ühise õhkuhüppamisega oli „Rigadi, jögadi jõulutants". Melliste - väga äge kogemus ühe kooli ja lasteaia lastest ja õpetajatest.
IGALE LAPSELE JA SUURELE OMA LAULUMÄNG!
TOILA GÜMNAASIUM üllatas (18.12.2023) nii koolimaja kui vastuvõtuga. Väsinud olemisega teenijatemajas olid väga rõõmsad ja rahulolevad lapsed, kes kui laululinnud. Nii palju, nii tugevat, julget kaasalaulmist ja ise spontaanselt ühise jõululaulu alustamist-laulmist ei ole küll mitte kunagi olnud. Samuti spetsiaalselt programmi läbiviijale korraldatud tänulaulu lõpus – kohale olid tulnud muusikaõpetaja, tema laululapsed ja siis lauldi. Vau! See oli kindlasti 2023. aasta aasta kõige pidulikum ja kohmetuma panev hetk minu jaoks, mida pärast ka õpetajale öeldud sai.
Õpetaja: „Siis jäämegi niimoodi meelde ja eristume teistest.“
Toila Gümnaasium on rahuolevate laululaste kool.
KOHTLA-JÄRVE SLAAVI PÕHIKOOL on sõberkool, kus pärimuskool külas kolmandat korda. Iga kord annab kinnitust eelnenule – kõige olulisem roll keele õppimisel on praktilisel keelekasutusel ja tegevustel. Ning pärimused on ülivahva vahend, et praktiseerida keelt mitmel erineval moel. Lapsi võib klassis olla palju, aga kui õpetajad on eelnevalt tugevalt tööd teinud ning suutnud õpetada nii, et juba algklassi lastel on keel algtasemel suus, siis pärimusmängude mängimine toimib suurepäraselt ja annab lastele palju juurde. Ja muidugi on lisaks pärimusprogrammi tegijale kaks õpetajat programmis (mis pärimustund lastele) palju rohkem kui üks – nii suudavad õpetajad jälgida, õpetada, selgitada, korda hoida, teha ise kaasa. Mida õpetaja teeb, seda laps väärtustab.
PÄRIMUSED KEELEÕPPESSE!
2023 aasta kõige viimased jõuluprogrammid olid NARVA LASTEAIAS PUNAMÜTSIKE. Väikesed Narva lapsed ei pruukinud kõigest arugi saada ent õpetajad püüdsid nii palju aidata, toetada, rääkida, laulda, et kahte programmi seal teha oli lausa rõõm. Ja lapsed tegid kõike kaasa. Mängisime kõige väiksematega lambamängu ja väikesed kuulavad, laulavad kaasa, isegi siis püüavad nii väga kui sõnad täiesti võõrad ja arusaamatud. Aga kõla ja kogemus jääb.
Mis võib veel olla ilusam mälestus jõuluajast, programmidest, mängimisest lastega. Sokk oli rahul, auto pidas vastu ja uusi toredaid sõpru oli üle Eestimaa.
LÕPUÜLLATUSED
KÕIGE VÄIKSEM JÕULUKARU ületas kõik ootused. Muidu paras marakratt muutus karuna mörinal ja keti kolinal mööda saali ringi tuuseldavaks talveunest ülesäratatud olendiks. Ülikoolis õpetatakse tudengitele väljaelamismänge – see on täpselt näide sellisest mängust.
Lapsed peavad saama ennast välja elada ja meie suured ka.
„HARIDUS ON VALGUS TEEL TULEVIKKU“ – selline on Kadrina Keskkoolis suur tekst seinal.
Eesti Rahvapärimuse Kool on ühinenud õpetajate streigiga.
