Uudised

KEVADPÜHADEST Eesti Rahvapärimuse Koolis 16. juuli Eesti Rahvapärimuse Kool

Uus hittmäng „Kus kana?“
„Munaveeretamine“, millest on saanud ennustusmäng.
Karjavitsad, lehmaketid.
Pildil mäng "Kus kana?" Lihula Gümnaasiumis 23.03.2023.


Eesti Rahvapärimuse Kooli kevadpühade programmid ja õpped toimusid Uulus, Virtsus, Lihulas, Raplas, Rõuges, Kadrinas, Vinnis, Rakveres, Haljalas, Lõpel, Koongal.
Koolides ja lasteaedes.
Meie traditsioonid, kombed, laulud on ammendamatu varaallikas, mida laste ja noortega jagada.
Ikka selleks, et neil oleks kergem hakkama saada täiskasvanute loodud maailmas ja et  meie lugu ei kaoks.

Mis oli sellel aastal uut või teistmoodi?
Uus hittmäng „Kus kana?“ – paljudes kohtades sai see väga populaarseks.
„Munaveeretamine“, millest on saanud ennustusmäng - iga muna veereb omamoodi ja lastel on tohutult põnev teada saada, mis ees ootamas.
Karjavitsad, lehmaketid, hobuserauad – kui huvitavad on vanad esemed ja kui palju põnevat saab nendega teha.
Kevadpühad ja linnud – linnulaulud rahvasuus, maailma loomise lugu, kombed on jätkuvalt köitev nii lastele kui suurtele.
Regilaulude lugu - maailm sai täis lastenimelisi päikeseid, tähti taevas, kive põllul.
Raua peale hüppamine - ja õpetajate silmad säravad.
Noored tahavad mängida laulumänge.
Kõik mängud võtavad nagu iseenesest viisid külge.
Ühiskonna tähelepanu on väikestel koolidel.

Kevadpühade rännakute erilisemad hetked: 
 

KEVADPÜHADE „PÄIKESEMÄNG“ Lõpe ja Koonga koolis ja lasteaias
20.04.2023
Koonga noortega mängitud laulumäng „Vares vaga linnukene“ oli võimsa, üle Eesti kaikuva kraaksuga, „Midrilinnu“ pahandust tegevad midrilinnud ja jahimehed ütlesid kui lõpetasime „Tahan veel seda mängu mängida!“

Pärast programmi:
V klassi poisid tulevad appi esemeid tassima, üks ütleb: „Vaat see munaveeretamine oli minu jaoks täiesti uus asi.“ Poisid arutavad omavahel, kuidas neil munaveeretamisel läks.

Pildid "PÄIKESEMÄNG" Lõpe Koolis
Pildid "PÄIKESEMÄNG" Koonga Koolis 20.04.2023

KEVADPÜHADE „PÄIKESEMÄNG“ Rakvere Vabaduse Koolis
13.04.2023
Võluklassid - lapsi ei ole rohkem kui 17, kõik kuulavad kõiki, on rõõmsad, lastel on hea ja mõnus koos olla, õpetajad naudivad õpetamist. Rakvere ime on kool, kus olemas sellised klassid.

Mis loeb ja määrab ühe tunni saatuse?
Õpetajad, kellel igaks õpijuhtumiks oma meetod käisest võtta.
Õpetaja huvi teema vastu, kaasasolemine. Kui õpetaja palus kaasasolevate vanade esemete tutvustamist, olid lapsed hopsti näituse ümber.
Eeskuju on nakkav, vanade esemete näitus oluline.

Pärast programmi:
Üks IV klassi tüdruk räägib pikalt, mis vanad esemed tal kodus kõik olemas on.
Teised tüdrukud räägivad enda kõige suuremast südamesoovist munaennustamise mängu ajal – kui väga nad tahaksid endale koera ja alpakat.

Pildid: "PÄIKESEMÄNG" Rakvere Vabaduse Koolis 13.04.2023
 

KEVADPÜHADE „PÄIKESEMÄNG“ Haljala Lasteaias Pesapuu
12.04.2023
Nii pisikestest asjadest märkad, kuidas sind on oodatud – värav on lahti, õpetajad uksel, naeratavad näod, varmad abikäed, kaasategemise huvi…

Lapsed uurisid kust ma ikka tulen, kaua koju sõidan, kuhu lähen ja imestasid – küll sa oled kaugelt!

 Haljala lastega tekkisid uued laulud, rütmid, viisid, iga programm oli väike muusikateatri etendus kus väga mängulised-laululised lapsed peategelasteks. Sündis uus lugu „Kell käib tasakesi…“, mis lastele siin ja seal väga meeldib.

Väikesed inimesed on maailma toredamad inimesed.

Pärimuste punasest raamatust, õpetajad kirjutavad:
„Tänapäeva lastele on väga vaja pärimusmänge ja -laule. Oli ülimalt meeleolukas ja rõõmu pakkuv programm.“
„Juba seepärast, et me elu ja olu oleks jätkusuutlik ning vanu kombeid edasi anda. Et nad ei vajuks unustuse hõlma.“

Pildid: "PÄIKESEMÄNG" Haljala Lasteaias

KEVADPÜHADE „PÄIKESEMÄNG“ Rakvere Reaalkoolis
11.04.2023
Kombed, laulud, mängud, tantsud Eesti ja Ukraina lastele kinnitas taaskordselt, et pärimused meie sees ja ümber on parim lõimumisviis ja keeleõppe vahend. Päeva veeredes said nii lapsed kui õpetajad endale laulude-mängude abil sõbra, kes on nende päikesekiireks.

Ülisuure Rakvere Reaalkooli teeb eriliseks see, et seal on kohapeal olemas pärimussäde Sirli Vahula.

Pildid: "PÄIKESEMÄNG" Rakvere Reaalkoolis 11.04.2023

KEVADPÜHADE „PÄIKESEMÄNG“ Vinni Lasteaias Tõruke
11.04.2023
Pärimuskooli sõber-lasteaed, kuhu oled alati oodatud kui kauge külaline. Tilludest koolieelikuteni - Lepatriinud, Sipsikud, Mõmmid, Oravapere – no kõik lapsed lustisid.
Selles lasteaias käivad lapsed, kes vastelde aegu panid kada sisse sõja, maailma hädad,  mured, meie kõrge elektrihinna.

Programmi tegijal on suur rõõm näha kui õpetajad ka jaksavad, tunnevad huvi, teevad kaasa, on koos lastega. Direktor tegi kaasa, muusikaõpetaja lustis igas programmis.
 Iga programm on eelmisest erinev, iga lasteaed õpetajate ja direktori nägu.

Pildid: "PÄIKESEMÄNG" Vinni Lasteaias Tõruke 11.04.2023

KEVADPÜHADE „PÄIKESEMÄNG“ Kadrina Keskkoolis
10.04.2023
Kadrina kool üllatas nii seest kui väljast. Kadrina Keskkooli ümbritsev on väga lastesõbralik, värviline, atraktiivne. Pärimustunnis lapsed arutlevad, küsivad, õpetajate ja laste koostöö on kui muusika – kuidas õpetaja dirigeerib, nii tuleb pala.

Rõõmus koostegutsemine, julgus ja tahe kaasa rääkida on nende laste loomulik olek. Üks kolmanda klassi poiss lubas kõik tegevused kodus ära proovida. Kadrina lauahüppamise kiik oli ühel lapsel juba kodus olemas, teistele kiigelugu aga nii meeldis, et lubati ise ka midagi välja mõelda. Munaveeretuslaud tundus nii äge, et laste arvates peaks kooliõuele ka ühe munaveeretusrenni tegema.

Lõpus lapsed ütlevad õpetajale, et need vanad asjad on ikka lahedad küll – nii palju saab lustida, ennustada ja uusi asju saab ka teada.
Lapsesuu:
Munaennustusmängu ajal 3. klassi poiss: „Kuidas sa tead kuhu muna veereb?“
Ülim elevus kui hobuserauad mängu tulid: „Mina tahan ka hobuserauda kangutada!“
Siis kui hobuserauad on ringis katsumiseks: „Me teeme kohe mitu ringi!“
Lapsed karunaha panemisest: „Mul on kodus diivani peal karvane kate, ma saan selle ka võtta karunaha panemiseks!“, „Mul on mitu karvast kasukat!“

Jaa, Kadrinasse tuleks veel.

Pildid: "PÄIKESEMÄNG" Kadrina Keskkoolis 10.04.2023


KEVADPÜHADE „PÄIKESEMÄNG“ ja seminar kombestikust Virtsu Koolis
24.03.2023
Väike kool ja Eesti rahvas, laulvad hülged, merikajakad, rannarahvas ja päike.

Kool, kus merekohin kuulda, meremühin hüüda, merelaulude laulmine on palju rohkem kui üks laul. Virtsu Kool kinkis raamatu „Siis kui Virtsu põleb“ - sama tunne oli sees kui kogukond muretses kooli saatuse pärast – põletav valu südames, mida oli tunda juba eelmisel päeval Lihulas. Rahvas muretses.

Väikesed koolid on terved koolid, oma kogukonna ja lugudega. Lastel on hea õppida, kuulata, panna tähele. Olla loovad. Aga ainult täiskasvanud saavad selliseid asju hoida.

Pärimuste punane raamat, Õpetaja kirjutas sinna koolipere poolt järgmised sõnad:
„Väike maa ja väike kool,
väikses koolis suur on hool.
Hindame siin kõike vana,
Hoiame, mis teinud emad,
mis isad lõid, me jätkame
ja oma rajal tõttame.

Suur, suur tänu imetoreda päeva eest!
24.03.2023
 Virtsu Kooli pere“

Lugu:
Ei saanud Virtsust ära tulla ilma mere ääres käimata. Hinge pidi jahutama.
Pildil on Virtsu kaigas, millest saab mänguvahend - rannast leitud, mere poolt kõik ilusaks uhutud. Nüüd on Hiiumaa hundikõrbe ja Jõgevamaa kasvuhoone kaikale lisandunud Virtsu merekaigas ja igal kaikal oma lugu. Sobivad hästi munakorvi tassimiseks, Muhu põrsaste põlluleajamiseks, Sangaste Vanaemamänguks, vägikaikaveoks, erinevateks väravamängudeks.

Pildid: "PÄIKESEMÄNG" Virtsu Koolis 24.03.2023

KEVADPÜHADE „PÄIKESEMÄNG“ ja seminar kombestikust Lihula Gümnaasiumis
23.03.2023
Kanad ja munad, kapsad ja vargad, päevad ja palved, lood ja inimesed.
Alles siis, kui Lihula õpetaja saadab pärast pilte, avastad missugune rõõm on olnud ühest, alles hiljuti kogutud mängust „KUS KANA?“. Suurepäraselt tänapäeva sobiv mäng, äratuntavalt oma.

Siiras tänu ühe perekonna imearmsale vanatädi Hildale, kes lastega seda kunagi mängis ja pärimussädele Jõgevamaal - Margit Soievale – tänu kellele sain mängu koguda.
 Ja juba kana lugu elab oma elu. See on ka meie pere laste vaieldamatu lemmik ning mis eriti põnev – sobib igal ajal mängimiseks!

Vana hea, lapsepõlves mängitud „KAPSAMÄNG, on teada paljudele, kogunud olen variante Pärnumaalt ja Saaremaalt. Aga meie noored enam ei tea ja tasub mängida, rõõmu on palju.

Ülimalt võluv gümnaasium, pärimusmeelsed ja keelsed õpetajad ja mehed, kes regilaule kaasa laulavad!
Selles gümnaasiumis on pärimusaine valikaineks.
Eesti Rahvapärimuse Kool tänab väga sellise kooli, õpilaste ja õpetajate eest!
Eriline tänu Hilje Tammarule!

Pildid: "PÄIKESEMÄNG" ja seminar kevadpühadest Lihula Gümnaasiumis 23.03.2023



KEVADPÜHADE „PÄIKESEMÄNG“ Uulu Lasteaias
22.03.2023
Päike, lapsed, kuu, kivi, õpetajast karu, hobuseraudade kõlin…
Uulu üllatas programmiga, kus vaid kuus last ja kolm õpetajat. Nii sai teha pika loo kiikumisest, päeva liikumisest, kiigele minekust, hobuseraudade ringidest, Käomängust... Erilised regilaululapsed maailma loomise loos - päikesed, kuud, kivid - olid igas programmis.

Uulu Lasteaias on olnud Eesti Rahvapärimuse Kooli muinasjutumängud vildist nukkudega, jõulusoku pusklemised, nüüd kevadpühade programmid.
Esmakordne oli aga koolitus Uulu õpetajatele peale lasteprogramme.

Täiskasvanud õppija jaoks oli oluline:
- õppida mitmel erineval moel - esmalt koos lastega rahvakalendri programmides (mõni õpetaja osales mitmes programmis), siis lühikoolitusel;
- kinnistamine - kohe ei jää ju meelde, rohkem tahaks tausta, erinevaid lähenemisi teada, leida veel võimalusi enda käekirja kujundamiseks;
- lisahuvi tekitamine - koolitus „SINISIIBA LINNUKENE“ oli piisavalt pikk, et kinnistada tehtut (3 akadeemilist tundi) ja piisavalt lühike, et tekitada tuntavat lisahuvi - tahaks veel! - kombestiku vastu;
- seoste loomine, arutlemine - näha pärimuste laiemat konteksti, märgata seoseid, mõista, mis on ühe või teise tegevuse taga, on väga oluline;
- erialase kirjanduse tähtsus - kust saada abi on alati üks suur küsimus, raamatud rahvaluulest, pärimustest, mida edaspidi ise kasutada, uurida, otsida, on väga oluline osa õppest. Raamatute käeshoidmine, lehitsemine, taustainfo  ja soovituste saamine.
 Rahvaluule raamatuid oli kaasas terve seljakotitäis, mida õpetajatele tutvustada.

Koolituse formaat – programmid lastele + lühikoolitus täiskasvanutele - on õpetajate poolt välja pakutud ja parim viis täiskasvanutele pisiampsude kaupa uue õppimiseks.

Lapsesuu:
Oleme lastega mänginud, laulnud regilaule, rääkinud rahvariietest, näitan enda Rõuge seelikut, rahvariide vööd, siis jälle mängime. Korraga küsib viieaastane Girtel: „Kas sa oled rahvainimene?“

Uulu Lasteaia erilisus - seal on olemas pärimussäde Piret Variksaar ja eriline pärimussõber õppejuht Merike Angerjärv.

Pildid:"PÄIKESEMÄNG" Uulu Lasteaias 22.03.2023


Mööda Eestit rändas, programme-koolitust viis läbi ja mõtetest kirjutas Terje Puistaja.

 

Eesti Rahvapärimuse Kooli kevadpühade programmid ja õpped toimusid Uulus, Virtsus, Lihulas, Raplas, Rõuges, Kadrinas, Vinnis, Rakveres, Haljalas, Lõpel, Koongal.
Koolides ja lasteaedes.
Meie traditsioonid, kombed, laulud on ammendamatu varaallikas, mida laste ja noortega jagada.
Ikka selleks, et neil oleks kergem hakkama saada täiskasvanute loodud maailmas ja et  meie lugu ei kaoks.

Mis oli sellel aastal uut või teistmoodi?
Uus hittmäng „Kus kana?“ – paljudes kohtades sai see väga populaarseks.
„Munaveeretamine“, millest on saanud ennustusmäng - iga muna veereb omamoodi ja lastel on tohutult põnev teada saada, mis ees ootamas.
Karjavitsad, lehmaketid, hobuserauad – kui huvitavad on vanad esemed ja kui palju põnevat saab nendega teha.
Kevadpühad ja linnud – linnulaulud rahvasuus, maailma loomise lugu, kombed on jätkuvalt köitev nii lastele kui suurtele.

Regilaulude lugu - maailm sai täis lastenimelisi päikeseid, tähti taevas, kive põllul.
Raua peale hüppamine - ja õpetajate silmad säravad.
Noored tahavad mängida laulumänge.
Kõik mängud võtavad nagu iseenesest viisid külge.
Ühiskonna tähelepanu on väikestel koolidel.

Kevadpühade rännakute erilisemad hetked: 
 

KEVADPÜHADE „PÄIKESEMÄNG“ Lõpe ja Koonga koolis ja lasteaias
20.04.2023
Koonga noortega mängitud laulumäng „Vares vaga linnukene“ oli võimsa, üle Eesti kaikuva kraaksuga, „Midrilinnu“ pahandust tegevad midrilinnud ja jahimehed ütlesid kui lõpetasime „Tahan veel seda mängu mängida!“

Pärast programmi:
V klassi poisid tulevad appi esemeid tassima, üks ütleb: „Vaat see munaveeretamine oli minu jaoks täiesti uus asi.“ Poisid arutavad omavahel, kuidas neil munaveeretamisel läks.

Pildid "PÄIKESEMÄNG" Lõpe Koolis
Pildid "PÄIKESEMÄNG" Koonga Koolis 20.04.2023

KEVADPÜHADE „PÄIKESEMÄNG“ Rakvere Vabaduse Koolis
13.04.2023
Võluklassid - lapsi ei ole rohkem kui 17, kõik kuulavad kõiki, on rõõmsad, lastel on hea ja mõnus koos olla, õpetajad naudivad õpetamist. Rakvere ime on kool, kus olemas sellised klassid.

Mis loeb ja määrab ühe tunni saatuse?
Õpetajad, kellel igaks õpijuhtumiks oma meetod käisest võtta.
Õpetaja huvi teema vastu, kaasasolemine. Kui õpetaja palus kaasasolevate vanade esemete tutvustamist, olid lapsed hopsti näituse ümber.
Eeskuju on nakkav, vanade esemete näitus oluline.

Pärast programmi:
Üks IV klassi tüdruk räägib pikalt, mis vanad esemed tal kodus kõik olemas on.
Teised tüdrukud räägivad enda kõige suuremast südamesoovist munaennustamise mängu ajal – kui väga nad tahaksid endale koera ja alpakat.

Pildid: "PÄIKESEMÄNG" Rakvere Vabaduse Koolis 13.04.2023
 

KEVADPÜHADE „PÄIKESEMÄNG“ Haljala Lasteaias Pesapuu
12.04.2023
Nii pisikestest asjadest märkad, kuidas sind on oodatud – värav on lahti, õpetajad uksel, naeratavad näod, varmad abikäed, kaasategemise huvi…

Lapsed uurisid kust ma ikka tulen, kaua koju sõidan, kuhu lähen ja imestasid – küll sa oled kaugelt!

 Haljala lastega tekkisid uued laulud, rütmid, viisid, iga programm oli väike muusikateatri etendus kus väga mängulised-laululised lapsed peategelasteks. Sündis uus lugu „Kell käib tasakesi…“, mis lastele siin ja seal väga meeldib.

Väikesed inimesed on maailma toredamad inimesed.

Pärimuste punasest raamatust, õpetajad kirjutavad:
„Tänapäeva lastele on väga vaja pärimusmänge ja -laule. Oli ülimalt meeleolukas ja rõõmu pakkuv programm.“
„Juba seepärast, et me elu ja olu oleks jätkusuutlik ning vanu kombeid edasi anda. Et nad ei vajuks unustuse hõlma.“

Pildid: "PÄIKESEMÄNG" Haljala Lasteaias

KEVADPÜHADE „PÄIKESEMÄNG“ Rakvere Reaalkoolis
11.04.2023
Kombed, laulud, mängud, tantsud Eesti ja Ukraina lastele kinnitas taaskordselt, et pärimused meie sees ja ümber on parim lõimumisviis ja keeleõppe vahend. Päeva veeredes said nii lapsed kui õpetajad endale laulude-mängude abil sõbra, kes on nende päikesekiireks.

Ülisuure Rakvere Reaalkooli teeb eriliseks see, et seal on kohapeal olemas pärimussäde Sirli Vahula.

Pildid: "PÄIKESEMÄNG" Rakvere Reaalkoolis 11.04.2023

KEVADPÜHADE „PÄIKESEMÄNG“ Vinni Lasteaias Tõruke
11.04.2023
Pärimuskooli sõber-lasteaed, kuhu oled alati oodatud kui kauge külaline. Tilludest koolieelikuteni - Lepatriinud, Sipsikud, Mõmmid, Oravapere – no kõik lapsed lustisid.
Selles lasteaias käivad lapsed, kes vastelde aegu panid kada sisse sõja, maailma hädad,  mured, meie kõrge elektrihinna.

Programmi tegijal on suur rõõm näha kui õpetajad ka jaksavad, tunnevad huvi, teevad kaasa, on koos lastega. Direktor tegi kaasa, muusikaõpetaja lustis igas programmis.
 Iga programm on eelmisest erinev, iga lasteaed õpetajate ja direktori nägu.

Pildid: "PÄIKESEMÄNG" Vinni Lasteaias Tõruke 11.04.2023

KEVADPÜHADE „PÄIKESEMÄNG“ Kadrina Keskkoolis
10.04.2023
Kadrina kool üllatas nii seest kui väljast. Kadrina Keskkooli ümbritsev on väga lastesõbralik, värviline, atraktiivne. Pärimustunnis lapsed arutlevad, küsivad, õpetajate ja laste koostöö on kui muusika – kuidas õpetaja dirigeerib, nii tuleb pala.

Rõõmus koostegutsemine, julgus ja tahe kaasa rääkida on nende laste loomulik olek. Üks kolmanda klassi poiss lubas kõik tegevused kodus ära proovida. Kadrina lauahüppamise kiik oli ühel lapsel juba kodus olemas, teistele kiigelugu aga nii meeldis, et lubati ise ka midagi välja mõelda. Munaveeretuslaud tundus nii äge, et laste arvates peaks kooliõuele ka ühe munaveeretusrenni tegema.

Lõpus lapsed ütlevad õpetajale, et need vanad asjad on ikka lahedad küll – nii palju saab lustida, ennustada ja uusi asju saab ka teada.
Lapsesuu:
Munaennustusmängu ajal 3. klassi poiss: „Kuidas sa tead kuhu muna veereb?“
Ülim elevus kui hobuserauad mängu tulid: „Mina tahan ka hobuserauda kangutada!“
Siis kui hobuserauad on ringis katsumiseks: „Me teeme kohe mitu ringi!“
Lapsed karunaha panemisest: „Mul on kodus diivani peal karvane kate, ma saan selle ka võtta karunaha panemiseks!“, „Mul on mitu karvast kasukat!“

Jaa, Kadrinasse tuleks veel.

Pildid: "PÄIKESEMÄNG" Kadrina Keskkoolis 10.04.2023


KEVADPÜHADE „PÄIKESEMÄNG“ ja seminar kombestikust Virtsu Koolis
24.03.2023
Väike kool ja Eesti rahvas, laulvad hülged, merikajakad, rannarahvas ja päike.

Kool, kus merekohin kuulda, meremühin hüüda, merelaulude laulmine on palju rohkem kui üks laul. Virtsu Kool kinkis raamatu „Siis kui Virtsu põleb“ - sama tunne oli sees kui kogukond muretses kooli saatuse pärast – põletav valu südames, mida oli tunda juba eelmisel päeval Lihulas. Rahvas muretses.

Väikesed koolid on terved koolid, oma kogukonna ja lugudega. Lastel on hea õppida, kuulata, panna tähele. Olla loovad. Aga ainult täiskasvanud saavad selliseid asju hoida.

Pärimuste punane raamat, Õpetaja kirjutas sinna koolipere poolt järgmised sõnad:
„Väike maa ja väike kool,
väikses koolis suur on hool.
Hindame siin kõike vana,
Hoiame, mis teinud emad,
mis isad lõid, me jätkame
ja oma rajal tõttame.

Suur, suur tänu imetoreda päeva eest!
24.03.2023
 Virtsu Kooli pere“

Lugu:
Ei saanud Virtsust ära tulla ilma mere ääres käimata. Hinge pidi jahutama.
Pildil on Virtsu kaigas, millest saab mänguvahend - rannast leitud, mere poolt kõik ilusaks uhutud. Nüüd on Hiiumaa hundikõrbe ja Jõgevamaa kasvuhoone kaikale lisandunud Virtsu merekaigas ja igal kaikal oma lugu. Sobivad hästi munakorvi tassimiseks, Muhu põrsaste põlluleajamiseks, Sangaste Vanaemamänguks, vägikaikaveoks, erinevateks väravamängudeks.

Pildid: "PÄIKESEMÄNG" Virtsu Koolis 24.03.2023

KEVADPÜHADE „PÄIKESEMÄNG“ ja seminar kombestikust Lihula Gümnaasiumis
23.03.2023
Kanad ja munad, kapsad ja vargad, päevad ja palved, lood ja inimesed.
Alles siis, kui Lihula õpetaja saadab pärast pilte, avastad missugune rõõm on olnud ühest, alles hiljuti kogutud mängust „KUS KANA?“. Suurepäraselt tänapäeva sobiv mäng, äratuntavalt oma.

Siiras tänu ühe perekonna imearmsale vanatädi Hildale, kes lastega seda kunagi mängis ja pärimussädele Jõgevamaal - Margit Soievale – tänu kellele sain mängu koguda.
 Ja juba kana lugu elab oma elu. See on ka meie pere laste vaieldamatu lemmik ning mis eriti põnev – sobib igal ajal mängimiseks!

Vana hea, lapsepõlves mängitud „KAPSAMÄNG, on teada paljudele, kogunud olen variante Pärnumaalt ja Saaremaalt. Aga meie noored enam ei tea ja tasub mängida, rõõmu on palju.

Ülimalt võluv gümnaasium, pärimusmeelsed ja keelsed õpetajad ja mehed, kes regilaule kaasa laulavad!
Selles gümnaasiumis on pärimusaine valikaineks.
Eesti Rahvapärimuse Kool tänab väga sellise kooli, õpilaste ja õpetajate eest!
Eriline tänu Hilje Tammarule!

Pildid: "PÄIKESEMÄNG" ja seminar kevadpühadest Lihula Gümnaasiumis 23.03.2023



KEVADPÜHADE „PÄIKESEMÄNG“ Uulu Lasteaias
22.03.2023
Päike, lapsed, kuu, kivi, õpetajast karu, hobuseraudade kõlin…
Uulu üllatas programmiga, kus vaid kuus last ja kolm õpetajat. Nii sai teha pika loo kiikumisest, päeva liikumisest, kiigele minekust, hobuseraudade ringidest, Käomängust... Erilised regilaululapsed maailma loomise loos - päikesed, kuud, kivid - olid igas programmis.

Uulu Lasteaias on olnud Eesti Rahvapärimuse Kooli muinasjutumängud vildist nukkudega, jõulusoku pusklemised, nüüd kevadpühade programmid.
Esmakordne oli aga koolitus Uulu õpetajatele peale lasteprogramme.

Täiskasvanud õppija jaoks oli oluline:
- õppida mitmel erineval moel - esmalt koos lastega rahvakalendri programmides (mõni õpetaja osales mitmes programmis), siis lühikoolitusel;
- kinnistamine - kohe ei jää ju meelde, rohkem tahaks tausta, erinevaid lähenemisi teada, leida veel võimalusi enda käekirja kujundamiseks;
- lisahuvi tekitamine - koolitus „SINISIIBA LINNUKENE“ oli piisavalt pikk, et kinnistada tehtut (3 akadeemilist tundi) ja piisavalt lühike, et tekitada tuntavat lisahuvi - tahaks veel! - kombestiku vastu;
- seoste loomine, arutlemine - näha pärimuste laiemat konteksti, märgata seoseid, mõista, mis on ühe või teise tegevuse taga, on väga oluline;
- erialase kirjanduse tähtsus - kust saada abi on alati üks suur küsimus, raamatud rahvaluulest, pärimustest, mida edaspidi ise kasutada, uurida, otsida, on väga oluline osa õppest. Raamatute käeshoidmine, lehitsemine, taustainfo  ja soovituste saamine.
 Rahvaluule raamatuid oli kaasas terve seljakotitäis, mida õpetajatele tutvustada.

Koolituse formaat – programmid lastele + lühikoolitus täiskasvanutele - on õpetajate poolt välja pakutud ja parim viis täiskasvanutele pisiampsude kaupa uue õppimiseks.

Lapsesuu:
Oleme lastega mänginud, laulnud regilaule, rääkinud rahvariietest, näitan enda Rõuge seelikut, rahvariide vööd, siis jälle mängime. Korraga küsib viieaastane Girtel: „Kas sa oled rahvainimene?“

Uulu Lasteaia erilisus - seal on olemas pärimussäde Piret Variksaar ja eriline pärimussõber õppejuht Merike Angerjärv.

Pildid:"PÄIKESEMÄNG" Uulu Lasteaias 22.03.2023


Mööda Eestit rändas, programme-koolitust viis läbi ja mõtetest kirjutas Terje Puistaja.