EESTI RAHVAPÄRIMUSE KOOL KUTSUB ÜLES VABARIIGI AASTAPÄEVAL KODUDES PÄRIMUSMÄNGE MÄNGIMA! 03. veebruar Eesti Rahvapärimuse Kool
Meie vaimses varanduses on väga palju põnevaid tegevusi lastele, noortele, väikestele ja suurtele. Mis oleks veel ilusam vabariigi aastapäeva kingitus ja tähistamine kui olla koos perega, rääkida lugusid ja teha üheskoos läbi üks rahvamäng.
MÄNGIME!
Rahvamäng, mida vanaemad-vanaisad ehk lapsepõlvest mäletavad, lapsed-noored on õppinud, emad-isad teavad.
Pakkumised Eesti Rahvapärimuse Kool poolt: vahvad mängud lindudest – Kus kana?, Käomäng, Öökullimäng, väga kergesti teostatavad rauale hüppamine jalgade tugevdamiseks, hobuseraudade kõlistamine, vahvad lõputa lood (Too vett..), puulusikamäng, pantide lunastamine, ülitore ja lihtne asjapeitus.
Pärimusmängude läbiviija Terje Puistaja: "Olen käinud neid mänge õpetamas üle Eesti, väikestele ja suurtele, vanadele ja noortele, koolides, rahvamajades, lasteaedades, raamatukogudes. Ja ikka sobivad, teevad rõõmu ja nalja ja tuju ka heaks. KUS KANA? on meie pere väikeste lemmikmäng ja meeldib erinevas eas lastele üle Eesti, ÖÖKULLIMÄNG suurepärane mäng kui koos juba veidi suurem seltskond, KÄOMÄNG - sobib hästi aasta linnu auks, KARUOTI 7 POEGA - väga lõbus mäng kogu perele!, HOBUSERAUAD - lastele meeldivad, siin ei olegi midagi muud öelda - nii kõlistamine väga kaunite helide saamiseks kui raua peale hüppamine. PUULUSIKAMÄNGU võib võtta ka tavalised lusikad, igal juhul on tore ja lahe, mängijaid võib olla 4-6 või ka 26, ikka on vahva, PANTIDE LUNASTAMINE sobib niisama mängimiseks või teiste mängude juurde."
Eesti Rahvapärimuse Kooli liige Elin Lihten (Antsla): „Minu ja lapselaste lemmikmäng on ASJAPEITUS - peidad ühe asjakese nõnda, et see natuke paistab. Muidugi peidaks nad end kah, aga toas pole sellist ruumi. Õues aga küll. Ja kui loovusel lennata lasta, siis saab seda otsimist ka mõistatuslauluna omal viisil laulda näiteks:
On peidetud üks asjake ja seda otsib lapseke.
See asi pehme, karvane ja värvus sinipunane.
Laps siis avastab, et see peaks olema üks tema pehme mänguasi ja otsimine ongi juba palju lihtsam. Lauamänguna on maru vahva tähelepanumäng „Kes leiab esimesena?"“
Pille Kuulme (Türi): „Pantide lunastamise mängu annab isegi lauamängudega siduda."
Eesti Rahvapärimuse Kooli PÄRIMUSPESAD - pärimuste jagajad üle Eesti:
Nele Gellert (Põltsamaa): „Pärimusmängud on samamoodi Eesti asi nagu Kaera-Jaan, kama ja kiluvõileivad. Mängime neid koos lastega, et jaguks inimesi, kes ka tulevikus südamega Eesti asja ajaks.“
Anli Aja (Randvere): „Pärimusmängud on üle kõige. Üheks lemmikuks on lastel "Taalrimäng" ja "Varas". Olen paljude tähtpäevadega sidunud ka laulumängu "Onu Aadul on 7 poega"“.
Kristina Hilp (Võru): „Rahvamänge on alati vahva mängida, sõltumata vanusest. Ka suured inimesed võivad omavahel mängida nii, et mured kaovad ja on lõputult mõnus olla. Hästi juhendatud rahvamäng on justkui teraapia. Rohkem rõõmu ja naeru, rohkem rahvamänge! Lõbusat mänguaega!“
Sirli Vahula (Rakvere): „Kui räägime vaimse tervise hoidmisest, siis koos mängimine on suurepärane viis oma vaim hoida virge ja meel rõõmus. Mängimine aitab õppida emotsioonidega toimetulekut, maandada ärevust ning arendada suhtlemisoskust. Pärimusmängud võimaldavad kasutada fantaasiat ja õppida tundma meie kultuuri ning esivanemate elukorraldust.
Minule meeldivad laulu- ja ringmängud, näiteks "Kiis-kiis-kiis kassi, "Üks peremees võttis naise," "Ludimäng" jt. Koolis on laste lemmikud "Emme-marii tsuu floore," "Kägu," "Jabob, kus sa oled?" jt. Kui suguvõsaga tähtpäevadel kokku saame, siis ikka mõne mängu mängime, sest siis on hea tuju garanteeritud. Mängime mõnuga!“
Lii Karro (Avinurme): „Palun UNUSTAME sellel meie kõigi jaoks tähtsal päeval ekraanid ja liked! Tunneme rõõmu oma perest või tuttavatest toredatest inimestest meie ümber! Räägime ja suhtleme silmast silma ja PÄRISELT! Üks pärimusmäng (võib ka rohkem) sobiks sellesse päeva nagu kirss tordile - on mida meenutada!“
Külliki Murumaa (Türi): „Hästi sobiksid Väravamäng, Taalrimäng, Rikka ja vaese (Mina olen rikas mees)mäng, Aiamäng (kiis, kiis kassi). Pärimuse edasikandmiseks sobivad kõik mängud, mis tulevad meelde ning mida kantakse südamest edasi.“
Kadri Siim (Paide): „Mina ikkagi pean väga suureks hitiks Karu Otil oli 7 poega, sest see jääb kummitama ja on tegelikult väga hea ka seltskondades jääsulatamis mänguks. Kindlasti tuleks teha ka hobuseraudade kõlistamist, lasta see helin läbi keha ja vaimu. Olen andnud ideid ja mängujuhiseid ka kõigile oma tutvusringis olevatele õpetajatele(nii lasteaias kui ka koolis).“
Anneli Kengsepp (Viljandi): „Meie tegutseme Viljandi Linnaraamatukoguga 24. veebruaril Viljandi lauluväljakul perepäeval ja suuname oma töötuppa tegutsema tulijad maastikumängule. Mängu käigus peavad osalejad tundma ära puid, mille kohta saab puude juures lugeda rahvapärimuslikke jutukesi."
Triin Ollema (Haapsalu): „MÄNGIME!!!“
PS Ideid saab ka lehekülgedelt 100 rahvamängu lastele ja folklore.ee.
NB! Rahvamänge vasteldeks ja muuks ajaks saab pärimuskooli juhendamisel õppida 12. veebruaril TAMMISTE-LASTEAED-ALGKOOLIS, vastlapäeval, 13. veebruaril, VALGA MUUSEUMIS ja 14. veebruaril KOLGA-JAANI KOOLIS.
Vabariigi sünnipäevaks igale lapsele ja suurele oma rahvamäng!
EELPOOL SOOVITATUD MÄNGE
KUS KANA? on kogutud ühel toredal Zoomi kursusel Palalt pärit osaleja Margit Soieva käest.
Üks hoiab teisel ninast kinni VÕI PUUDUTAB KÜSIMISE AJAL RÜTMILISELT TEISE NINA ja küsib: KUS KANA?
v: KAPI TAGA
k: MIS TEEB?
v: MUNEB MUNA
k: MITU MUNA?
v: NELI MUNA (see nüüd vastaja teha, mitu muna on, näiteks NELI)
k: MISSUGUSED MUNAD? (MILLISED NAD ON?)
v: jälle vastaja valik näit.: 2 kollast, 1 punane, 1 mäda
k: MILLISE MULLE ANNAD?
v: kui vastus MÄDAMUNA, siis tuleb nina kähku lahti (EEST ÄRA) tõmmata, sest muidu küsija võib seda üsna tugevasti sakutada!
Kogumisandmed:
< Jõgevamaa, Pala < Tartu, Zoomi kursus (gmaili kiri) – T. Puistaja < Margit Soieva (Kasvandik) 1963, (09.03.2023)
ÖÖ JA PÄEV ehk LINNUTUNDMISE MÄNG (ÖÖKULLIMÄNG) on väga lahe mäng linnulauludega, mis pärit Anne Maasikult.
Seal on öökull ja kokkulepitult mingid teised linnud, kes laulavad konkreetset linnulaulu (näit tihane: sitsikleit, sitsikleit!) . Siis mängujuht ütleb „päev“ ja kõik linnud laulavad oma laulu, öökull magab oma kodus. Kui mängujuht ütleb „öö“ ,siis jäävad linnud vait ja jäävad liikumatuks. Öökull lendab ja vaatab – kes liigutab, see jääb uueks öökulliks.
AM: Väike pöialpoiss, ehk kuldpea pöialpoiss. See on siis 15 grammine lind, pealagi on tal erkkollane. Ja kevadel isalind laulab niimoodi:
:,:Tidi-lidi, tidi-lidi, minu pojad on pisikesed.:,: (3x)
Metsvint on kõigile teada, laulab siis niimoodi:
Siit-siit sa ei saa mitte üks pirru tikk!
Siit-siit metsast, siit metsast
sa ei saa mitte üks pirru tikk!
Erinevad variandid on, mõni laulab veel metsast, aga mõni laulab, et siit sa ei saa mitte üks pirru tikk.
Nii, pääsuke laulab inimkeeli niimoodi et:
:,:Tegin püksid, tegin püksid
kaks reit korraga,
tõmbasin lõhki ka kõrr!:,:
Pääsuke võib ka niimoodi laulda:
Ostsin orja, ostsin härja,
ori läks põldu kündemaie,
oder läks katki, kört-kõrr!
AM: No eks neid ole erinevaid.[--]
Ja tihane kevadel siis hakkab laulma, muidu teeb Tii-tii-tiit külmaga, aga kevadel laulab siis rõõmsalt:
Sitsikleit, sitsikleit, sitsikleit.
Veel laulab¬: Tritsat, tritsat, tritsat!
Ööbik:
Kiriküüt, kiriküüt,
laisk, laisk,
too piits, too piits
plaks-plaks-plaks!
Ja siis on lepalind:
:,:Liira-laara, liira-laara, liira-laara,
siin põõsas on lepalinnu pesa:,:
Mis sa seal valetad,
vaata kui võtan ja
annan sulle vitsaga tsäu!
Kogumisandmed:
<Tartu – T. Puistaja < A. Maasik, (26.04.2012).
KÄOMÄNG üks toredatest laulumängudest, mis kunagi ammu õpitud Eesti Rahva Muuseumis, Marietta Aardami käest. Mängu võib mängida ka lugu jutustades ja ringi kõndides.
On kolm lindu käest kinni kõndimas (pesa) ja kägu erinevate pesade vahel liikumas. Refrääni ajal (pesast välja lükkab su), tõstab ring käed, kägu poeb pessa ja lükkab kedagi välja, ise läheb asemele. Väljatõugatu otsib ruttu uue pesa.
Kuula, mu linnuke,
kägu ju kukub.
Pesast välja lükkab su,
kui sa veidi tukud.
PUULUSIKAMÄNG (Lahemaa)
Mängitakse võimaluse korral istudes laua taga või kui laud on toidunõude tõttu kinni, siis ka (kükitades) põrandal. Kasutatakse kaht (enam võistkondade puhul ka rohkem) kopsakat puulusikat (mida suurem, seda uhkem) Moodustatakse kummastki võistkonnast „kirju“ (mees-naine vaheldumisi). Mängujuht annab üheaegselt mõlema võistkonna esimesele puulusika kätte ja igaüks peab puulusikaga kuuldavalt 3 korda koputama vastu lauda (põrandat) ja andma lusika edasi. Puulusikas rändab sedasi rivi lõppu. Viimane lööb samuti 3 korda ja annab lusika tagasi kuni lusikas rändab 1. mängija juurde, kes peale 3x koputamist tõstab lusika üles peakohale. Kumb esimesena jõuab, ongi võitja.
Kogumisandmed:
< Lahemaa, 1980-ndad < Sagadi Looduskool – T. Puistaja < V. Kilk, 57 (16.04.2014 - 27.05.2014)
-- Olen selle mängu omandanud siin Lahemaa RP kandis, täpsemalt küll ei mäleta, kellelt, aga vähemalt 30 aasta eest. Olen seda tihti kasutanud seltskondlikel üritustel ja pidudel. Eraldi mänguna või ka teatevõistluse osana.-- (V.K. 27. mai 2014)
PUULUSIKAMÄNG (Tartu 2018)
Teisend 2 (Tartu)
Mänguviis sarnane Lahemaa variandile. Mängujuht annab üheaegselt mõlema võistkonna esimesele puulusika kätte ja igaüks peab puulusikaga kuuldavalt 3 korda koputama vastu lauda (põrandat) ja andma lusika edasi. Mingil mängujuhile sobival hetkel annab ta mõlema võistkonna esimesele veel ühe puulusika kätte ja igaüks peab puulusikaga kuuldavalt 3 korda koputama vastu lauda (põrandat) ja andma lusika edasi.
Puulusikad rändavad rivi lõppu ja tagasi kuni jõuavad esimese mängija kätte, kes peale 3x koputamist tõstab lusika üles peakohale. Kumb esimesena mõlemad lusikad kätte saab, on võitja.[1]
[1] Puulusikamängu täiendus tekkinud mängu kogujal T. Puistajal mängimise käigus. Erinevaid esemeid (puukulbid, lusikad, süstikud, koonlalauad) on mängu jooksul mõlemale võistkonnale antud kuni neli. Märkused T. Puistaja 2018, 2024.
Rahvamäng, mida vanaemad-vanaisad ehk lapsepõlvest mäletavad, lapsed-noored on õppinud, emad-isad teavad.
Pakkumised Eesti Rahvapärimuse Kool poolt: vahvad mängud lindudest – Kus kana?, Käomäng, Öökullimäng, väga kergesti teostatavad rauale hüppamine jalgade tugevdamiseks, hobuseraudade kõlistamine, vahvad lõputa lood (Too vett..), puulusikamäng, pantide lunastamine, ülitore ja lihtne asjapeitus.
Pärimusmängude läbiviija Terje Puistaja: "Olen käinud neid mänge õpetamas üle Eesti, väikestele ja suurtele, vanadele ja noortele, koolides, rahvamajades, lasteaedades, raamatukogudes. Ja ikka sobivad, teevad rõõmu ja nalja ja tuju ka heaks. KUS KANA? on meie pere väikeste lemmikmäng ja meeldib erinevas eas lastele üle Eesti, ÖÖKULLIMÄNG suurepärane mäng kui koos juba veidi suurem seltskond, KÄOMÄNG - sobib hästi aasta linnu auks, KARUOTI 7 POEGA - väga lõbus mäng kogu perele!, HOBUSERAUAD - lastele meeldivad, siin ei olegi midagi muud öelda - nii kõlistamine väga kaunite helide saamiseks kui raua peale hüppamine. PUULUSIKAMÄNGU võib võtta ka tavalised lusikad, igal juhul on tore ja lahe, mängijaid võib olla 4-6 või ka 26, ikka on vahva, PANTIDE LUNASTAMINE sobib niisama mängimiseks või teiste mängude juurde."
Eesti Rahvapärimuse Kooli liige Elin Lihten (Antsla): „Minu ja lapselaste lemmikmäng on ASJAPEITUS - peidad ühe asjakese nõnda, et see natuke paistab. Muidugi peidaks nad end kah, aga toas pole sellist ruumi. Õues aga küll. Ja kui loovusel lennata lasta, siis saab seda otsimist ka mõistatuslauluna omal viisil laulda näiteks:
On peidetud üks asjake ja seda otsib lapseke.
See asi pehme, karvane ja värvus sinipunane.
Laps siis avastab, et see peaks olema üks tema pehme mänguasi ja otsimine ongi juba palju lihtsam. Lauamänguna on maru vahva tähelepanumäng „Kes leiab esimesena?"“
Pille Kuulme (Türi): „Pantide lunastamise mängu annab isegi lauamängudega siduda."
Eesti Rahvapärimuse Kooli PÄRIMUSPESAD - pärimuste jagajad üle Eesti:
Nele Gellert (Põltsamaa): „Pärimusmängud on samamoodi Eesti asi nagu Kaera-Jaan, kama ja kiluvõileivad. Mängime neid koos lastega, et jaguks inimesi, kes ka tulevikus südamega Eesti asja ajaks.“
Anli Aja (Randvere): „Pärimusmängud on üle kõige. Üheks lemmikuks on lastel "Taalrimäng" ja "Varas". Olen paljude tähtpäevadega sidunud ka laulumängu "Onu Aadul on 7 poega"“.
Kristina Hilp (Võru): „Rahvamänge on alati vahva mängida, sõltumata vanusest. Ka suured inimesed võivad omavahel mängida nii, et mured kaovad ja on lõputult mõnus olla. Hästi juhendatud rahvamäng on justkui teraapia. Rohkem rõõmu ja naeru, rohkem rahvamänge! Lõbusat mänguaega!“
Sirli Vahula (Rakvere): „Kui räägime vaimse tervise hoidmisest, siis koos mängimine on suurepärane viis oma vaim hoida virge ja meel rõõmus. Mängimine aitab õppida emotsioonidega toimetulekut, maandada ärevust ning arendada suhtlemisoskust. Pärimusmängud võimaldavad kasutada fantaasiat ja õppida tundma meie kultuuri ning esivanemate elukorraldust.
Minule meeldivad laulu- ja ringmängud, näiteks "Kiis-kiis-kiis kassi, "Üks peremees võttis naise," "Ludimäng" jt. Koolis on laste lemmikud "Emme-marii tsuu floore," "Kägu," "Jabob, kus sa oled?" jt. Kui suguvõsaga tähtpäevadel kokku saame, siis ikka mõne mängu mängime, sest siis on hea tuju garanteeritud. Mängime mõnuga!“
Lii Karro (Avinurme): „Palun UNUSTAME sellel meie kõigi jaoks tähtsal päeval ekraanid ja liked! Tunneme rõõmu oma perest või tuttavatest toredatest inimestest meie ümber! Räägime ja suhtleme silmast silma ja PÄRISELT! Üks pärimusmäng (võib ka rohkem) sobiks sellesse päeva nagu kirss tordile - on mida meenutada!“
Külliki Murumaa (Türi): „Hästi sobiksid Väravamäng, Taalrimäng, Rikka ja vaese (Mina olen rikas mees)mäng, Aiamäng (kiis, kiis kassi). Pärimuse edasikandmiseks sobivad kõik mängud, mis tulevad meelde ning mida kantakse südamest edasi.“
Kadri Siim (Paide): „Mina ikkagi pean väga suureks hitiks Karu Otil oli 7 poega, sest see jääb kummitama ja on tegelikult väga hea ka seltskondades jääsulatamis mänguks. Kindlasti tuleks teha ka hobuseraudade kõlistamist, lasta see helin läbi keha ja vaimu. Olen andnud ideid ja mängujuhiseid ka kõigile oma tutvusringis olevatele õpetajatele(nii lasteaias kui ka koolis).“
Anneli Kengsepp (Viljandi): „Meie tegutseme Viljandi Linnaraamatukoguga 24. veebruaril Viljandi lauluväljakul perepäeval ja suuname oma töötuppa tegutsema tulijad maastikumängule. Mängu käigus peavad osalejad tundma ära puid, mille kohta saab puude juures lugeda rahvapärimuslikke jutukesi."
Triin Ollema (Haapsalu): „MÄNGIME!!!“
PS Ideid saab ka lehekülgedelt 100 rahvamängu lastele ja folklore.ee.
NB! Rahvamänge vasteldeks ja muuks ajaks saab pärimuskooli juhendamisel õppida 12. veebruaril TAMMISTE-LASTEAED-ALGKOOLIS, vastlapäeval, 13. veebruaril, VALGA MUUSEUMIS ja 14. veebruaril KOLGA-JAANI KOOLIS.
Vabariigi sünnipäevaks igale lapsele ja suurele oma rahvamäng!
EELPOOL SOOVITATUD MÄNGE
KUS KANA? on kogutud ühel toredal Zoomi kursusel Palalt pärit osaleja Margit Soieva käest.
Üks hoiab teisel ninast kinni VÕI PUUDUTAB KÜSIMISE AJAL RÜTMILISELT TEISE NINA ja küsib: KUS KANA?
v: KAPI TAGA
k: MIS TEEB?
v: MUNEB MUNA
k: MITU MUNA?
v: NELI MUNA (see nüüd vastaja teha, mitu muna on, näiteks NELI)
k: MISSUGUSED MUNAD? (MILLISED NAD ON?)
v: jälle vastaja valik näit.: 2 kollast, 1 punane, 1 mäda
k: MILLISE MULLE ANNAD?
v: kui vastus MÄDAMUNA, siis tuleb nina kähku lahti (EEST ÄRA) tõmmata, sest muidu küsija võib seda üsna tugevasti sakutada!
Kogumisandmed:
< Jõgevamaa, Pala < Tartu, Zoomi kursus (gmaili kiri) – T. Puistaja < Margit Soieva (Kasvandik) 1963, (09.03.2023)
ÖÖ JA PÄEV ehk LINNUTUNDMISE MÄNG (ÖÖKULLIMÄNG) on väga lahe mäng linnulauludega, mis pärit Anne Maasikult.
Seal on öökull ja kokkulepitult mingid teised linnud, kes laulavad konkreetset linnulaulu (näit tihane: sitsikleit, sitsikleit!) . Siis mängujuht ütleb „päev“ ja kõik linnud laulavad oma laulu, öökull magab oma kodus. Kui mängujuht ütleb „öö“ ,siis jäävad linnud vait ja jäävad liikumatuks. Öökull lendab ja vaatab – kes liigutab, see jääb uueks öökulliks.
AM: Väike pöialpoiss, ehk kuldpea pöialpoiss. See on siis 15 grammine lind, pealagi on tal erkkollane. Ja kevadel isalind laulab niimoodi:
:,:Tidi-lidi, tidi-lidi, minu pojad on pisikesed.:,: (3x)
Metsvint on kõigile teada, laulab siis niimoodi:
Siit-siit sa ei saa mitte üks pirru tikk!
Siit-siit metsast, siit metsast
sa ei saa mitte üks pirru tikk!
Erinevad variandid on, mõni laulab veel metsast, aga mõni laulab, et siit sa ei saa mitte üks pirru tikk.
Nii, pääsuke laulab inimkeeli niimoodi et:
:,:Tegin püksid, tegin püksid
kaks reit korraga,
tõmbasin lõhki ka kõrr!:,:
Pääsuke võib ka niimoodi laulda:
Ostsin orja, ostsin härja,
ori läks põldu kündemaie,
oder läks katki, kört-kõrr!
AM: No eks neid ole erinevaid.[--]
Ja tihane kevadel siis hakkab laulma, muidu teeb Tii-tii-tiit külmaga, aga kevadel laulab siis rõõmsalt:
Sitsikleit, sitsikleit, sitsikleit.
Veel laulab¬: Tritsat, tritsat, tritsat!
Ööbik:
Kiriküüt, kiriküüt,
laisk, laisk,
too piits, too piits
plaks-plaks-plaks!
Ja siis on lepalind:
:,:Liira-laara, liira-laara, liira-laara,
siin põõsas on lepalinnu pesa:,:
Mis sa seal valetad,
vaata kui võtan ja
annan sulle vitsaga tsäu!
Kogumisandmed:
<Tartu – T. Puistaja < A. Maasik, (26.04.2012).
KÄOMÄNG üks toredatest laulumängudest, mis kunagi ammu õpitud Eesti Rahva Muuseumis, Marietta Aardami käest. Mängu võib mängida ka lugu jutustades ja ringi kõndides.
On kolm lindu käest kinni kõndimas (pesa) ja kägu erinevate pesade vahel liikumas. Refrääni ajal (pesast välja lükkab su), tõstab ring käed, kägu poeb pessa ja lükkab kedagi välja, ise läheb asemele. Väljatõugatu otsib ruttu uue pesa.
Kuula, mu linnuke,
kägu ju kukub.
Pesast välja lükkab su,
kui sa veidi tukud.
PUULUSIKAMÄNG (Lahemaa)
Mängitakse võimaluse korral istudes laua taga või kui laud on toidunõude tõttu kinni, siis ka (kükitades) põrandal. Kasutatakse kaht (enam võistkondade puhul ka rohkem) kopsakat puulusikat (mida suurem, seda uhkem) Moodustatakse kummastki võistkonnast „kirju“ (mees-naine vaheldumisi). Mängujuht annab üheaegselt mõlema võistkonna esimesele puulusika kätte ja igaüks peab puulusikaga kuuldavalt 3 korda koputama vastu lauda (põrandat) ja andma lusika edasi. Puulusikas rändab sedasi rivi lõppu. Viimane lööb samuti 3 korda ja annab lusika tagasi kuni lusikas rändab 1. mängija juurde, kes peale 3x koputamist tõstab lusika üles peakohale. Kumb esimesena jõuab, ongi võitja.
Kogumisandmed:
< Lahemaa, 1980-ndad < Sagadi Looduskool – T. Puistaja < V. Kilk, 57 (16.04.2014 - 27.05.2014)
-- Olen selle mängu omandanud siin Lahemaa RP kandis, täpsemalt küll ei mäleta, kellelt, aga vähemalt 30 aasta eest. Olen seda tihti kasutanud seltskondlikel üritustel ja pidudel. Eraldi mänguna või ka teatevõistluse osana.-- (V.K. 27. mai 2014)
PUULUSIKAMÄNG (Tartu 2018)
Teisend 2 (Tartu)
Mänguviis sarnane Lahemaa variandile. Mängujuht annab üheaegselt mõlema võistkonna esimesele puulusika kätte ja igaüks peab puulusikaga kuuldavalt 3 korda koputama vastu lauda (põrandat) ja andma lusika edasi. Mingil mängujuhile sobival hetkel annab ta mõlema võistkonna esimesele veel ühe puulusika kätte ja igaüks peab puulusikaga kuuldavalt 3 korda koputama vastu lauda (põrandat) ja andma lusika edasi.
Puulusikad rändavad rivi lõppu ja tagasi kuni jõuavad esimese mängija kätte, kes peale 3x koputamist tõstab lusika üles peakohale. Kumb esimesena mõlemad lusikad kätte saab, on võitja.[1]
[1] Puulusikamängu täiendus tekkinud mängu kogujal T. Puistajal mängimise käigus. Erinevaid esemeid (puukulbid, lusikad, süstikud, koonlalauad) on mängu jooksul mõlemale võistkonnale antud kuni neli. Märkused T. Puistaja 2018, 2024.
Lisainfo
-
56492650
