JÜRIPÄEVA LUGU 16. July Eesti Rahvapärimuse Kool
Laulutagavaraga naised, taivast tulnud koorekene, tünni sorkimine, mehe lunastamine
JÜRIPÄEV Kiikla mõisa pargis
23.04.2023
Sellist pidulikku jüripäeva pole enne olnud. Koht oli oluline, rahvas oli oluline, vaimsus oli laululine. Naised olid kokku kogunenud nagu tarvis, vaat oli olemas, kooreloits ka, et aga viimasel aastal mehele läinud noorikuid ei olnud, sai vaatama tulnud meestest üks kinni püütud ja tünni pistetud.
Kes see enam neid vanu kombeid mäletab, nii ei olnud mehel naistele viina tünnist väljasaamiseks, naised aga muudkui loitsisid ümber tünni ja sorkisid seda. Mees hädas, lõpuks keegi ilmarahvast lunastas kinnipüütu munaga välja. Muna väga hää, saab üle karja visata.
Oli rõõm meie traditsioonidest, lauludest, loitsudest.
Oli Kiikla vägi - Ruth Linnard, väikesed ja suured, triibuseelikud ja nende nakatav kaasategemise, loovus, naerusuud ja soojus.
Meie rahvatantsijad on suurepärased kombestiku edasiõpetajad, jagajad, kaasategijad, kandjad, nende loovus laseb kombestikku nautida ühises loomises ja koostegemises.
Pildil
LASKE MIND TÜNNIST VÄLJA! Pilt Ruth Linnard.
Pildid Jüripäev Kiiklas
Rahvapärimused
Jüripäeval tehti nalja palju. Naised kogunesid kõik Raudi mäe otsa, kus oli kõrts ja pood ligidal. Osteti viina, läksid üles mäe otsa, öeldi, et see on „lüpsiku turputamine“. Sinna läksid kokku ainult eestlased: Illukalt, Ohakverest, Lähtepält, Kurtnalt, Tarakuselt jne. Mäele toodi tühi tünn, siis võeti mõni naine kinni, eriti noored sel talvel mehele saanud ja esimest korda mäele tulnud noorikud ning pandi tünni. See pidi viina tooma. Naistel olid kepid käes, sorkasid tünni, käisid ümber tünni. Mehi sääl palju ei olnud, mõni üksik käis, see oli vanade naiste asi. See kestis kuni Eesti valitsus tuli, siis jäi ära, vanad kangemad naised surid ära ja see asi jäi soiku. Kui nad ümber tünni käisid, siis ütlesid“ „Kokku, kokku koorekene!“ Hommikul läksid sinna ning pidu kestis õhtuni.
RKM II 142, 392/3 (7) < Jõhvi khk Illuka v – E. Tampere < Anette, 69 a, ja Johannes, 70 a, Uusõue (1962)
JÜRIPÄEV Kiikla mõisa pargis
23.04.2023
Sellist pidulikku jüripäeva pole enne olnud. Koht oli oluline, rahvas oli oluline, vaimsus oli laululine. Naised olid kokku kogunenud nagu tarvis, vaat oli olemas, kooreloits ka, et aga viimasel aastal mehele läinud noorikuid ei olnud, sai vaatama tulnud meestest üks kinni püütud ja tünni pistetud.
Kes see enam neid vanu kombeid mäletab, nii ei olnud mehel naistele viina tünnist väljasaamiseks, naised aga muudkui loitsisid ümber tünni ja sorkisid seda. Mees hädas, lõpuks keegi ilmarahvast lunastas kinnipüütu munaga välja. Muna väga hää, saab üle karja visata.
Oli rõõm meie traditsioonidest, lauludest, loitsudest.
Oli Kiikla vägi - Ruth Linnard, väikesed ja suured, triibuseelikud ja nende nakatav kaasategemise, loovus, naerusuud ja soojus.
Meie rahvatantsijad on suurepärased kombestiku edasiõpetajad, jagajad, kaasategijad, kandjad, nende loovus laseb kombestikku nautida ühises loomises ja koostegemises.
Pildil
LASKE MIND TÜNNIST VÄLJA! Pilt Ruth Linnard.
Pildid Jüripäev Kiiklas
Rahvapärimused
Jüripäeval tehti nalja palju. Naised kogunesid kõik Raudi mäe otsa, kus oli kõrts ja pood ligidal. Osteti viina, läksid üles mäe otsa, öeldi, et see on „lüpsiku turputamine“. Sinna läksid kokku ainult eestlased: Illukalt, Ohakverest, Lähtepält, Kurtnalt, Tarakuselt jne. Mäele toodi tühi tünn, siis võeti mõni naine kinni, eriti noored sel talvel mehele saanud ja esimest korda mäele tulnud noorikud ning pandi tünni. See pidi viina tooma. Naistel olid kepid käes, sorkasid tünni, käisid ümber tünni. Mehi sääl palju ei olnud, mõni üksik käis, see oli vanade naiste asi. See kestis kuni Eesti valitsus tuli, siis jäi ära, vanad kangemad naised surid ära ja see asi jäi soiku. Kui nad ümber tünni käisid, siis ütlesid“ „Kokku, kokku koorekene!“ Hommikul läksid sinna ning pidu kestis õhtuni.
RKM II 142, 392/3 (7) < Jõhvi khk Illuka v – E. Tampere < Anette, 69 a, ja Johannes, 70 a, Uusõue (1962)
