Eesti rahvapärimuse kool

Rahvakalender
1. FOLKLOORNE MÄNG
Lasteaialastele, kooliõpilastele, täiskasvanuile.
Kuna toimub? Vastavalt aastaringsetele rahvakalendri tähtpäevadele. Kindlasti on vajalik eelregistreerimine.

Milliste kalendritähtpäevadega on tegemist? Vastlapäev, kevadpühad, volbriaeg, jaanipäev, mardipäev, kadripäev, jõulud.

Kellele sobib kõige rohkem? Peredele ja lastele kuni V klass.

Mida teeme? Õpime üheskoos vanu kombeid, laule ja mänge.

Mis kinnistab õpet? Vastava kalendrikombestikuga õpilehed.

 Grupi suurus? Et oleks hea õppida ja kaasa teha, on osalejat arv piiratud. Soovitatav ja parim rühma suurus on 15-20 osalejat. Kuid oleme folkloorset mängu teinud ka kuni 30 liikmelistele rühmadele.

Pikkus 45`-1h (sõltuvalt laste east, lasteaialastele on lühem õpe).

Kus toimuvad? Tartus, koolides, lasteaedades jt erinevates asutustes, kuhu meid kutsutakse. Kui aeg sobib, sõidame ka väljapoole Tartut.

Hind: folkloorsete mängude hind Tartus on osaleja kohta 30 EEK, õpetajad  tasuta.

UUS! Tulemas 2010 - mardi-, kadri- ja jõulukombestikul põhinevad folkloorsed mängud.
 
MIS ON FOLKLOORNE MÄNG? MÄNG KOOS PUBLIKUGA
Miks mäng?
Õpilase vaatenurk: läbi mängu on õpitut kergem omandada
Õpetaja vaatenurk: kuidas inimesi kaasa haarata ja avada tee omaenese pärimusteni nii, et õppijail oleks hea õppida ja midagi ka meelde jääks
Sisu: rahvatraditsioonide, pärimuskultuuri vahendamine tänapäeva inimestele. Kõik folkloorsed mängud tuginevad "Eesti rahvakalendrile"(koostaja Mall Hiiemäe), toimuvad kogemusmänguna ja aktiivõppevormis.

Kinnistamiseks: (1) õpilehed, (2) rekvisiidid (nt vurr, vitsad), (3) kostüümid (roguskid, maskid).

Õppematerjalidena kasutatakse vahendeid, mis aitavad õpitavat ainest ellu äratada; õpitu kinnistamiseks on töö- ja õpilehtede täitmine.

Folkloorse mängus on kasutatud sünteetilist lavastusstiili vahepealsete tantsu- ja laulunumbritega, mis kokku moodustab ühtse terviku ja kus eluline tõepära on ühendatud laulumänguliku tinglikkusega. Toimub elav kontakt “publikuga”, kes ise kaasa mängib.

Eesmärgid: (1)tuua oma pärimustele, ajaloole ja traditsioonidele lähemale urbaniseerunud ühiskonna inimesed; (2) arendada loomingulisust ja muusikalist tunnetust; (3)“kõlavärviline lugemine”, (4) läbi mäng-õpete tutvustada erinevaid etnograafilisi esemeid; (5) võimalusel pakkuda õppimist ehedas elus - väljasõidud külakogukonda, sandiskäigud linnakultuuris, õuesõpped looduses jmt.

MIDA SISALDAB rahvakalendril põhinev folkloorne mäng/etendus?
- kogutud materjali põhjal kirjutatud algstsenaariumit
- kasutatud on tähtpäevade kombestikku, regilaule, laulumänge, rahvapärimusi, loitse jne
- vaatajatel on võimalus tegevusest osa võtta kaasamängimise ja rollimängu kaudu
- programmid on üles ehitatud paindlikult - vastavalt eale kasutatakse ka materjali
- kasutatakse erinevaid rahvapille (nt kannel, torupill, parmupillid jne)
- läbi programmide toimub loomingulisuse ja loovuse arendamine.


Rahvakalendrit tutvustavad ja õpetavad folkloorsed mängud:
Vastlamäng (veebruar/märts). Loominguline programm kombestikust, regilauludest ja vastlamängudest: tutvustame vastlapäeva nimetust, ajame põrssad põllule ja kada majast eemale, õpime vahet tegema noore ja vana kuu vahel, katsume lina, vuristame urrluuga, räägime lugusid, mis seotud vana aja vastlapäevaga. Mängus osalejad saavad kaasa õpilehe.

 ”Päikesemängu päev” (märts/aprill). Folkoorne mäng, kus kiige-, kevad- ja munadepüha kombestikust räägime loomise loo kaudu. Pere hommik algab karunaha panemise ja urbimisega, hommikuse riietumise ja jalgade tugevaks hüppamisega. Kui silmad pestud ja peale munakoksimist munagi söödud, minnakse koos päikese mängu vaatama. Tehakse käratuid töid, mängitakse munapuhumist ja tibumängu, lauldakse kiigelaule. Koos minnakse kiigeseppade juurde kiigele, lauldakse regilaule, mängitakse läbi kogu kaunis kevadpäev, kuni taas on õhtu ja sinisiiba linnukene uinub. Mängus osalejad saavad kaasa õpilehe.

Nõiamäng (aprilli lõpp). Loominguline programm rahvakalendrist, lauludest-mängudest – müstilised lood nähtamatust maailmast, lendamise ja nõiakssaamise õpetusest, tule viskamisest, obekuulidest, hundisabast ja vanajuuda võimust. Laulud, hääled ja liikumine segiläbi Savi Kõrsi Hansu, Loksperi, Luupainaja ja teiste hullutavate lugudega. Nõialugudes osalejad saavad kaasa hõbekuulid.

Jaanilood  (juuni). Kombestik, laulud, mängud õuesõppena. Loomingulises programmis osalejaid ootavad jaanilood ja uskumused, jaanikaste kogumise õpetus, krantsiviskamine, jaanitulele kutsumine ning kiige- ja jaanilaulud. Jaanilugudes osalejad saavad kaasa õpilehe. 

Inimese loomise lugu.  Loominguline programm hõimukuul (oktoober). Jutustame ja mängime hõimurahvaste müstilisi ja ebatavalisi muinasjutte, laulame regilaule ja mängime rahvamänge ja muinaslugusid.

Mardimäng „Mart käib üle maa...“ (november) -  loominguline mäng mardipäeva kombestikust, pärimustest, regilauludest ja tempudest. Näha võib muistsete esivanemate hingede vastuvõtmise tseremooniat, mängitakse läbi sanditamine, katsutakse pererahvast, toimub pääst ülesütlemine, on mardilaulud ja –tantsud. Väe- ja õnnetoojaid oodatakse osalema maskides. Mardiks käimist jääb meenutama tööleht ja mardiennustus.

Kadrimäng „...kadri üle karja“ (november) -  loominguline mäng kadripäeva kombestikust, töödest, maagilistest toimingutest ja regilauludest. Tehakse läbi määgimine, hane laste loetamine, kadrivitsaga tervistamine, õnne sisse viskmamine, kadrititele hambaraha küsimine ja muud tembud. Kadrimängus osalejad saavad kaasa töölehe.

Jõulumäng (detsember) – eeesti rahvatraditsioonidele tuginev loominguline mäng laulude ja lugudega. Sisaldab kaasamängimist võimaldavaid õle- ja pähklimänge, loitsimist ja tõrjemaagilisi toiminguid, kodukorrastust ja töökeeluga seotut. Viiakse vorstipainet, nähakse tönki ja pähklitest rebast ja tehakse kingseppa, Jõulu-Jüri ja palju muud kombestikuga seonduvat.

2. RAHVAKALENDRI ÕPE TÄISKASVANUTELE, vaata:
Folkloorne aktiivõpe

3. Eesti rahvakalendri kombestikul ja folklooril põhinevaid programme vaata  Õpitoad ja programmid.